läbi veebruari

Veebruar möödus kiirustades. Tööd oli rohkem, kooli ka, raamatuid muudkui kogunes kottidesse ja kohvilaudadele, ja ilm oli närune. Sellest hoolimata otsustasid igale poole ilmuda nartsissid, lumikellukesed, krookused, teadmata roosad õied, ning linnud laulsid endil kõrisid kähedaks.

Barbican'is etendati Compagnie Yoann Bourgeois' täiesti fantastilist akrobaatikateatri etendust "Celui qui tombe/He who falls" ja ma olin pöördes (pun intended). Võimalik, et see oli üks parimaid etendusi, mida olin eales näinud. Publik ahhetas kaasa.

Professor Judith Lynne Hanna tuli meile külalislektoriks ja umbes samal ajal saabus Kati mulle külla, pisut hiljem ka läbisõidul viibiv Sophie ja E. Püüüdsime kinni ka lühivisiidil Miku ning pidasime sõbrapäevaeelsel reedel väikest eestlaste kokkutulekut, mis oli korraga ääretult võluv ja värske. Ma olen liiga kaua oma keeleruumist eemal olnud, ja nüüd korraga oli see korraga täielik koduskäik.

Samal õhtul nägime Peter Brook'i Mahabarata ainetel tehtud "Battlefield'i" Young Vic teatris. Kati tundus äraootav, E' rääkis etenduse minimalistlikkusest, mina olin ahvivaimustuses. Transcendence.

Käisime veel eri kombinatsioonides vaatamas mõnusat Sherlock'i-kõlalist "Cirque Berserk'i" Peacock teatris, Ralph Fiennes'iga üsna klassikalist Ibseni "Meisterehitajat"Old Vic'is ning "Deadpool'i"!!! Viimane oli tõeline elamus, tahan veel, veel veel! Entertainment, mis on intelligentne ja räme ja ei tee allahindlusi. Aitäh.

 

Printsess mängis vahetult enne Indoneesiast lahkumist ühes indie mängufilmis peaosas. Nüüdseks on antud film võitnud eri kategooriates kõikvõimalikke kohalikke ja regionaalseid auhindu, jõudnud festivalidele Amsterdamis ja Kanadas ning šokeerinud oma kaasaegsuses vanu ja noori. Lõpuks jõudis temani lõpliku versiooni dvd ja enne Kati ja E minekut saime nende ilusas avaras airBnB kodus käia filmiõhtul seda nautimas. Julge ja lihtne. Olin Printsessi üle uhke. Tagasi minnes juhtub temaga palju ootamatuid asju - nii pakkumisi kui keelamisi, sest Indoneesia valitsus ja avalik ruum on hetkel suurema konservatiivsuse teel...

Alustasime Ipshiga EDC kevadise konverentsi ettekande kallal tööd. India ja Lääne tantsukultuuri rännakud vajasid kaardistamist. Raamatukogu aeg pikenes veelgi.

Performance of Heritage aine raames sain Brick Lane'ile ja Shoreditch aladele tagasi pöörduda - tänavakunsti tuurile. Pisikestes salajastest pronksskulptuuridest ja katuste polüesterseentest Banksy pleksiklaasiga kaitstud teosteni... Viimases, muide, elas rebane. Art and life...

Samal ajal püüdsin tööd juurde leida ja sõin ilusaid hommikusööke. Nii möödus veebruar.