Võtsin nädalavahetuse UNESCO artikli jaoks, nii et praeguseks olen
- koristanud kambaga terve korteri
- tähistanud viimast kamapannkookidega
- saatnud rea meile Londonisse, kerjates TOEFL/IELTS testi tegemisele pikendust või vabastust
- saatnud rea meile meie asjalikule tudengiassistendile, et ta suudaks mulle eraarsti juures eritingimused välja rääkida
- teinud terveks nädalaks söögi ette ära, sest meil on pikad päevad ees
- teinud eriti pika sessiooni joogat
- pidanud eriti tigeda skaibi Saudi-Araabia infrastruktuuride ja Saksa groteski teemadel
- otsustanud lõpuks ometi Pierre Bourdieu'st aru saada (Melbourne'i ülikooli youtube'i loengu, mind-map'ide, Wikipedia artiklite abil, ainult selleks, et paremini aru saada Sherry Ortner'i artiklist "Theory in Anthropology Since the Sixties")
- ignoreerinud kursakaaslastega veinifestivalil pidutsemise kutset
ja mida ei ole, on loomulikult UNESCO artikkel. Või no on juba mõned laused. See on mõnikord suur asi.
Aga vahepeal nägin lugu tüdrukust, kes ostis kaltsukatest hunniku jama kokku ja läks Londoni moenädalale, kandes seljas suvaliselt ümber keha keeratud riidetükke, plekilisi põlvikuid ja kaelas elektripistikut ning keda fotograafid erutunult fashion blogger'iks pidasid. Tüdruk kirjutab hästi. You can be anything you want to be..
No comments:
Post a Comment