Kohver oli 23,1 kilo eelnevalt kaalumatagi. Minu ringiliikumised on mu inimkaaluks muutnud.
Kolmapäeval oli minekukurbus tabanud mind ootamatult nagu maksahaak. Istusin enese ette vahtides linnaliinibussides ning korrutasin endale mõttes: Ma olen nii õnnetu. Korraks, mõne üksiku kurbliku asjaolu kokkulangemisel olin ühtäkki nii kuradi õnnetu.
Aga läti klaasikunstnik pakkus sushit ja ploomiveini - mis sajandil neid viimati sain? - ning palju hiljem ostsime porisest burgeriputkast viimased pelmeenid ja muigasime.
Oma kursuselt jõudsin vist esimesena koju. Teised hakkavad homsest tilkuma ja kindlasti tuleb palju üleliigset jutustamist, ent Printsess S jääb veel kolmeks nädalaks Amsterdami, sest tema film saadeti sinna festivalile ning neil on veel lootust võistlusprogrammi saada.
Mul on ikka veel see detsembrialguse tunne kohati - nagu oleksin midagi ära kaotanud, aga kuidagi ei tule meelde, mida ja kuhu.
Mõned jäid Eestis nägemata, mõnd nägin vaid loetud minutiteks, mõnd esimest korda.
Tantsida sain palju, kallistusi sain hooti, suudlusi oleks võinud rohkemgi olla.
Suudlusi ja suuri voodeid.
Püüan mingil värskemal hetkel pikemalt seletada.
No comments:
Post a Comment