Nohikurõõmud

Eilne 'Dance as Knowledge' loengupäev oli kergelt masendav. Ametlikult peaks see ju olema vaid 5-punkti aine, ent juba järgmiseks nädalaks keerati meil koduste tööde hunnik nii põhja... Põhimõtteliselt on suur osa tööst samalaadne eelmise semestri suure tantsuanalüüsi ainega - jälle tuleb tantsuvideost kindlaid süsteeme kasutades kogu tegevus liigutushaaval välja kirjutada, valida ja selgitada sellest põhimotiivid ja kompositsioonireeglid  ning seda kõike analüüsida, aga nüüd peame lisaks olema suutelised analüüsima ka kehahoide, esituskonteksti, vaatluse all oleva tantsu põhiolemust, kõiki videos olevaid tantsijaid kehaliselt jäljendama ning välja mõtlema metoodika, kuidas see oma kaastudengitele selgeks õpetada. Kogu point on transmission protsess ja ma tahaks lihtsalt voodisse pikale heita ja sealt mitte tõusta, sest eelnevalt sügisest nüüd me TEAME TÄPSELT, milline tohutu tööhulk see on... Me teame täpselt kui palju tunde võtab aega 20 sekundi ühe tantsija liikumise ülesmärkimine kõikides kohustuslikes süsteemides, me teame, millist lugemust eeldab analüüsi osa...

Olime juba ette pisut väsinud ja läksime esimest korda siin riigis välja - suvalisse söögipaika, kus sain ühe keskmise pitsa ja väikese õlle kokku umbes 30 euro eest - ja lõpuks naersime, naersime ja naersime. Kuna Printsess S pole ikka veel Amsterdamist jõudnud, oleme täiesti kolmekesi (kursusel on muidugi rohkem rahvast, ent kõik ei sobi ju isiklikul tasandil suhtlema, isegi kui akadeemiliselt ollakse väga põnevad). A on lavapuudusest hullumas - peaksin hakkama temaga veedetud õhtutele pileteid müüma, sest nüüdseks esitab ta terveid tundide pikkuseid tragikoomilisi sketše kõigile, kes tema teele ette jäävad. Muljetasime jälle oma Prantsuse kaksikutest - nende põhiõppejõud on vastupidiselt meie omale tõeline draakon ning see tekitab suure hunniku hoopis teistsuguseid muresid.
Hiljem tantsisime läbi poriste kesklinna tänavate kodu poole ja kõik oli ideaalselt suvaline.

Kui öösel peale ilusat-unist-mahedat kammerkontserti koju jõudsin, olid meie esimesed hinded lõpuks välja pandud. Tuli välja, et olime võtnud spontaanse enesehellituse ette päris põhjendatult - meie tulemused olid üle ootuste tugevad ja ma ujun siiamaani oma esimese "A" ulmas. Ikkagi 15 ainepunkti ja baasteooria aine - ning ma ei olnud selle jaoks üldse vähe tööd teinud. Siit edasi saab kahjuks küll ainult kehvemaks minna, nii et samahästi võiks kohe tagasi Eestisse tulla... aga mis seal enam, Millegipärast olen ma siia ju tulnud ja riisiga leppinud. Ju siis tuleb edasi rühkida.