Rahvatantsumadli

Käisin Kreeklase juures tervitusteed joomas - see oli lagritsaga ja vahepeal käisid kaks mõnusa tugeva välimusega norrakat teda putukatapuks üle kuulamas. Mööbel, eriti sohvad ja voodid liiguvad siin sageli ühest toast teise ja keldritest uuesti tubadesse ja ta oli enese teadmata juba mitu kuud tagasi voodisse pisielanikud saanud. 

Poisid küsisid igaks juhuks, kas olen ka seal öid veetnud - mitte ainult pole me Kreeklane vaimustavalt mittemärgatavalt mittesirge, aga tõepoolest olen ma siin riigis oma voodile ja printsessikambrile ääretult truu olnud. Kuu aja pärast ehk alles jõuavad esimesed külalised ka minu juurde. Ja mõnel nendest, keda külla ootaks, ei ole vist mõttelisest kutsest aimugi..

Seejärel tutvusin põgusalt uute toanaabritega (kirjandust õppiv itaallanna ning robootika suunaga norrakas) ning erilise heameelega meie common toiduriiulitega - lahkujad olid maha jätnud kõik, mis üle jäi. Mida kõike! Vegetaarkotlettide purust, pähklitest ja šampinjonikreemist, näkileibade, kilode kaupa soola ja rosinateni! Leidsin nuudleid ja pastat ja õli ja palju teed ja ühe pudeli valget veinigi! Ja täna leiud muudkui jätkusid - muu hulgas oli maha jäetud ka poolik pudel viina. Mul ei ole enam ammu võimalik viina peale mõelda ilma Põltsamaad meenutamata, kui tobe..

Niisiis lükkasin toiduvarude täiendamise teadmata tulevikku edasi ning peitsin end oma tuppa - algul lahti pakkima ja seejärel kaheks päevaks seda urrima tantsukirjeldust lõpetama, mis mul naistetantsu võistluseks ikka veel tegemata oli. Sessi ajal oli täiesti võimatu sellega tegeleda ning detsembri lõpu kuupäev libises kahjuks mööda, sest Eestis veedetud põgusat aega, pikimat tulevase kahe aasta jooksul, ei olnud võimalik sellele nii mahukalt ära anda. 

Aga nüüd oli see tehtud ja ma tohtisin korraks päriselt jalad lauale visata, BBC dokfilme vaadata ja kampsunivarrukaid kududa. 

Eestis sain õige pisut ringigi liikuda - käisin tantsupeo väljakutöö käsiraamatu tarbeks Hiiumaal intervjuusid tegemas, Pärnus tangot tantsimas ja Katikese imeilusas avaras pööningukodus külas, Neti kilesauna pimeduses jutustamas ja tema soojust nautimas, korraks Põltsamaal tööl endal südant kõvaks tegemas, Võhmas lumes jalutamas ja hullamas, suvilas lumiste õunapuude vahel hingamas ja Otepää kandis libedatel teedel seiklemas. Nendes kohtades ei olnud nii palju tühjust nagu Tartus ja Tallinnas ja see oli hea.

Ja igal pool olid pisikesed inimesed, kes küsisid mänge või patse või näovärve või leivaviile või möirgasid elu üle ja see oli ka hea.

Intervjuuprojektist pean mingil hetkel ehk pikemalt rääkima, praegu on see veel väga alguses. Esitasime Tantsuhariduse Liidule ideekavandi tantsupeo väljakutöö käsiraamatust ja selle aluseks peaksid saama suure tantsupeokogemusega tegijate soovitused, nipid ja trikid, nii et käisin mööda tantsupeorahvast ja ajasin nendega juttu. Vestlused olid tavaliselt umbes poolteist kuni kaks tundi pikad ja suviste välitööde treeninguks tegin need kaamerale... ehk siis lohistasin igale poole oma Norrast kaasa haaratud telekaamerat ja olin üldse igatepidi koormaeesel.

Aga jutud tantsupeo assistentide, lavastajate, korraldajate ja asjaajajatega olid haaravad - nii haaravad, et 2017. aasta Noortepeoks teeksin tantsupeo making of saatesarja iga kell.