Turupäevad on kolmapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kõik letid töötavad hommikul kella 5st kuni kuni 11ni, pooled lausa 15ni. Turg on suur, imeliselt kirju, lauad lookas magusatest puuviljadest, suurtest isuäratavatest köögiviljadest, tosina kaupa pakitud kanamunadest, suurtest paprikapulbri pakkidest... kõrvitsalised, sibulad ja laugud, kapsad ja porgandid, kartulid ja peedid, oad ja läätsed ja herned, petersellid ja spinatid ja tomatid ja paprika, paprika, paprika. Müüad on asjalikud, kiired, ja kutsusid ühel eriti unisel hommikul mu mitu korda tagasi - olin unustanud jääda raha tagasi ootama. Üks tädikene viibutas kõrval sõrme - sa, tüdruk, ole ikka hoolikam...
Samal varahommikul nägin, kuidas räpased värvikad turujoodikud üksteisega kohtumisel mõned sammud tantsu lõid.
Grammatika on uus. Susisevad häälikud on mu keelele slaavipäraselt hääldamatud, vokaalid on kõik tuttavad, aga kursusekaaslastele peaagu kuuldamatudki. Vokaaliharmoonia on uus ja põnev. Väga suurte raskustega suudan moodustada 3-sõnalisi lauseidki.
Käisime kuulasime katedraalis Püha Gerardi, Gerard Sagredo oratooriumi. Kavalehele trükitud laulusõnades leidsin 20-tähelise sõna.
Grammatika on ikka väga uus.
Anna mineraalveeallikale on sada aastat tagasi ehitatud ilus ringikujuline klaaskuplitega spa. Nädala sees hilisõhtuti kella 9 ja 12 vahel on pääse vaid 3 eur ning selle eest saab 4 erinevat basseini ja soome sauna. Olen nüüd kaks korda end seal hellitamas käinud, ja see tundub olevat meelispaik natuke liiga lihastesse treenitud tõmmudele noormeestele, kes võibolla oma seksuaalsuses kahtlevana igale poole testosterooni püüavad pritsida. Lisaks on alati kohal mõni veider keskealine mees, mõni armas kõver vanapaar, ja siis - lademete kaupa ennastunustavalt ja meelalt basseininurgas suudlevaid paarikesi. Tõepoolest, viisakalt ühelt intiimselt hetkelt pilku ära keerates satun otsemaid tunnistajaks teistele, nii et targem ongi hoida pilku introvertselt kõõrdi või siis üleval peegeldavatel kuplitel.
Saun on tühjemapoolne, umbes 5 kraadi minu jaoks liiga kuum, ja täpselt grammikese liiga suur.
Trammid, trollid ja bussid on mitmete generatsioonide kultuurikihist koos. Aga radade tegelikult valitsejad on ikka ratturid ja rollerid - nagu minu meelest igale enesest lugupidavale ülikoolilinnale kohane.
Veini olen nüüd ostnud kahel korral. Oli soodne ja täpselt nii hea, nagu Ungarist arvasin, aga... isegi siin on see minu jaoks lubamatu luksus.
Maksan ikka veel oma suviseid võlgu ja seega - väljas ei käi, teatris ka mitte, söömas ka mitte. Aga see ei olegi nii raske.
No comments:
Post a Comment