Nohikupäev

Meil on nüüd olnud nädal aega õppetööd, ja koolialguse tunded pole veel stabiliseerunud. Mängus on mitu aspekti - meie ülimalt erakorraline programm on pdevas muutumises, ühelgi nädalal ei kordu samad ained, intensiivinädal siin, lugemisnädal seal, mõnel nädalavahetusel lisaõppetöö, teisel korral õppetöö vaid ühel-kahel päeval nädalas. Semestri nõudmistest ei ole veel kellelgi aimu, ega ka kohustuslike tööde mahust, teemadest, sisust - ja isegi kui oleks, nõuab programm ilmselgelt pidevat enesetäiendamist igal vabal hetkel iseseisvalt. Samuti on Norra ja Prantsuse kursus esmakordselt pikemalt kui 15 päeva koos õppimas ning meie mõlemi eelmise aasta meeleolud näivad tunda andvat, aga võibolla on see ainult mu kujutelm.

Igatahes oli täna olukord, kus kogu kursus tahtis meie pisut liiga informatsioonist pungil, pisut liiga ülevoolavat, liiga intensiivset ja lihtsalt grupi vastuvõtuvõimet valesti hindavat külalisõppejõudu maha lüüa, ja mina tahtsin oma kursakaid maha lüüa.
Pärast püüdsime A'ga argumenteerida erinevaid tundeid ja põhjuseid, miks keegi kuidagi loengus oli, aga ma päris ei saanud aru, mis mul viga oli. Ma arvan, et ma pean kuidagi väga kiiresti õppima mitte olema häiritud mu kursa negatiivsest suhtumisest mõnda õppejõudu/ainesse/loengusse, kui ma vähegi tahan oma õppeprotsessi päästa. Täna oli peer pressure kuidagi eriti tuju ja motti hävitav.
Jah, ma olen 30, ma ei peaks üldse, üldse, üldse hoolima, mida mu kaasõpilased üldse millestki arvavad, ja ma olen seal iseenda jaoks ja täitsa omadel põhjustel, aga näib, et mul on mingid hirmud seotud ise taoliseks õppejõuks saamisega. Õppejõuks, kes suudab haarata vaid 2-3 selleks spetsiaalselt ettevalmistunud õpilast, samal ajal kui teised minust mõnitavaid kommentaare ja pildikesi fb'sse postitavad... kaustikutesse sodimist suudaks ma isegi vist taluda.

Kas on professionaalne kriitiline mõtlemine see, kui suudad eos ära eristada, millised õppetunnid on sulle vajalikud ja kasutatavad ja millised mitte? Või on iga õppetund uus võimalus midagi sellest leida?

Kahtlen praegu kõiges. Ja kuigi ma ei kahtle kultuuride, kultuurilise mitmekesisuse ja traditsioonide õppe vajalikkuses, ei, hädavajalikkuses viimaste nädalate poliitiliste uudiste taustal, on kuidagi väga tobe kirjutada oma UNESCO-teemalisi esseekesi, samal ajal kui võimsad muutumistuuled inimeste- ja kultuuridevahelised suhted nii suurelt esiplaanile tõstavad.

Aga tänasest loengust kogutud või selgitatavad mõisted:
Europeanisation 
Pentatonic scale (lisandina mulle tavalisele heptatonic'ule)
East-Central Europe ('Eastern Europe' on muutunud suuresti tänu G jonnakusele mu suurimaks kirstunaelaks)

Ja ungarlased, kes hea meelega põlvneks pigem hunnidest või sumertest või iidsetest türgi rahvastest, ei olegi nii väga soomeugrid vist südamelt. Näed siis.

Ahjaa, mul on lisaks tervisejamadele kaelas ka uus kohustuslik inglise keele test Londoni tarbeks. Kust need puuduolevad 200 eur TOEFLi tegemiseks võtta, pole mul küll aimu.